Arve detailsusnõue

Kõigist kahekümne viiest tingimusest, mida lepingus loeme, sulgeb see kõige rohkem kontrolle: ilma detailse arveta ei ole kolmekümmet realt-realt kontrolli lihtsalt võimalik teha.

Koondrida ei ole kontrollitav

Kui arvel on üks rida — „Lennuvedu 2 480 EUR“ — ei ole midagi kontrollida. Me ei tea määra, kaalu, lisatasu alust ega perioodi, mille eest tasu võeti. Viga võib olla selle arvu sees, kuid seda ei saa ei näidata ega välistada.

Seepärast näitab aruanne sellist kontrolli kui TEHTAMATA, koos põhjusega, mitte kui „lahknevusi ei leitud“. Need on kaks täiesti erinevat tulemust ja nende samastamine oleks eksitav.

Küsida saab alati, nõuda — ainult tingimuse alusel

Detailset arvet saab küsida ka ilma ühegi lepingutingimuseta. Vahe on selles, et ilma selleta on vastus „sellises vormis me ei väljasta“ õiguspärane ja edasi minna ei ole kuhugi.

Tingimusega muutub detailsus lepinguliseks kohustuseks ja selle täitmata jätmine iseseisvaks argumendiks. Just seetõttu on see tingimus sageli tähtsam kui hinnalisa: hind määrab summa, see tingimus määrab, kas summat saab üldse kontrollida.

Kuidas see mõjutab vaidlustamise tähtaega

Kui leping määrab, milline arve on nõuetekohane, mõjutab see ka tähtaega: vaidlustamise kell ei pruugi olla üldse käima läinud, kuni nõuetekohast arvet ei ole esitatud. Seepärast loeme detailsusnõuet ja vaidlustamise tähtaega koos, mitte eraldi.

Millist sõnastust küsida

See sõnastus on täpselt see, mida kontrollid vajavad:

Arvel esitatakse eraldi ridadena baasveotasu, iga lisatasu ja iga täiendav tasu koos arvestuse alusega (kogus, määr, periood) ning saadetise või veoüksuse tunnusega.