Arvete vaidlustamise tähtaeg lepingus

Auditi tulemus võib olla õige ja ikkagi kasutu. Nii juhtub siis, kui arve, millel enammakse leiti, on vanem, kui lepingus sätestatud vaidlustamise tähtaeg lubab.

Mida see tingimus tegelikult teeb

Tähtaeg määrab mitte selle, kui palju vigu leiame, vaid selle, kas leitud vigadest on veel kasu. Seetõttu on see esimene asi, mida lepingus loeme, ja seetõttu arvutatakse auditi ulatus sellest, mitte sellest, kui palju arveid olete kogunud.

Praktikas näeb see välja nii: kui tähtaeg on seitse päeva arve saamisest, langeb kõik vanem ulatusest välja — sõltumata sellest, kui palju enammakset seal on. Kolmekümnepäevane tähtaeg muudab sama arhiivi täiesti teistsuguseks tulemuseks.

Seepärast näitab aruanne ulatust eraldi: mitu dokumenti mahub aknasse ja mitu sellele enam ei vasta. Teine arv on sageli huvitavam — see näitab, mis maksab tähtaeg ise, eristatuna vedaja vigadest.

Lühike tähtaeg ei ole tingimata lõplik vastus

Kui vedu kuulub CMR-konventsiooni kohaldamisalasse, tekib küsimus, kas lepingutingimus kaldub konventsioonist kõrvale. See on küsimus, mitte järeldus: vastuse annab teie jurist, ja aruandes esitataksegi see nii — sõnasõnalise tsitaadi, punkti numbri ja märkega, et tingimuse kehtivust meie ei hinda.

Teiseks ei pruugi tähtaeg olla üldse kulgema hakanud, kui saadud arve ei vasta sellele, mida leping ise peab nõuetekohaseks arveks. Just seetõttu loetakse vaidlustamise tähtaega ja detailsusnõuet koos.

Millist sõnastust küsida

Kui lepingut uuesti läbi räägitakse, on hea omada valmis teksti. Seda küsime kõige sagedamini:

Arvet puudutavad pretensioonid esitatakse [30] päeva jooksul selle saamisest. Tähtaeg ei hakka kulgema enne, kui on esitatud detailsusnõudele vastav arve.

Nurksulgudes olev arv on läbirääkimiste küsimus; teine lause on see, mis kaitseb tähtaja eest, mis hakkab kulgema dokumendist, mida kontrollida ei saa.