Norras hüvitab enammakse väljastaja, mitte teemaksufirma

Norra teemaksuarvel on kaks eri asutust ja neid on lihtne segi ajada. Jaamad kuuluvad bompengeselskap'ile — teemaksufirmale, kes rahastab konkreetset projekti. Lepingu omanikku arveldab siiski tema enda AutoPASS-i väljastaja (utsteder) ja just tema peab hüvitama kaotatud soodustused (utstederforskriften § 16). Teemaksufirmale saadetud nõue läheb poolele, kes seda rahuldada ei saa.

Miks arve näeb korrektne välja

Süsteemis on kaht liiki reegleid. Mõnda peab operaator ise rakendama: üks tasuline läbisõit tunnis ühes läbisõidurühmas (timesregel) ja kuine tasuliste läbisõitude ülempiir (passeringstak). Teised on vaikeväärtused, mida rakendatakse andmete puudumisel: sõidukit, mille heitmeklass ei ole väljastaja juures registreeritud, arveldatakse oma rühma kõrgeima tariifiga.

Mõlemal juhul näeb arverida ühtmoodi õige välja. Erineb vaid see, mis oleks pidanud juhtuma ja ei juhtunud — ja seda üks rida ei näita.

Neli kohta, kus raha kaob vaikselt

Heitmeklassi tariif; tunnireegel; kuine ülempiir; praamisoodustuse aste. Praamidel on oma leping ja oma soodustus: AutoPASS-i praamide ettemaksulepinguga saab ärikliendi 40 %, ainult seadmega 10 %, kummagita täishinna. Arvel näevad kõik kolm ühesugused välja.

Mis on tagasi saadav ja mis on üksnes kokkuhoid

See vahetegemine on kogu auditi kõige tähtsam koht. Kui klass on registreeritud ja ikkagi rakendati kõrgeimat tariifi, on see väljastaja viga ja summa on tagasi saadav (§ 16). Kui klass ei ole registreeritud, on andmete esitamine kasutaja kohustus (§ 15 c): pärast registreerimist kehtib tariif edasiulatuvalt ja möödunu kohta ei ütle midagi. Teisel juhul on summa reaalne, kuid see ei ole nõue — ja me ei nimeta seda nõudeks.

Sama kehtib praamide kohta. Kui konto jääk oli negatiivne, langeb soodustus tingimuste järgi 10 %-ni — vähendamine on õiguspärane, seega tagasinõudmiseks alust ei ole. Kahju on reaalne, kuid seda välditakse ettemaksu õigeaegse täiendamisega, mitte nõudega.

Tähtaeg ja see, mida me ei tee

Norra üldine aegumistähtaeg on kolm aastat (foreldelsesloven) ja seda arvestatakse igast maksest eraldi. Nõuet väljastaja juures Teie nimel ei esita ega võta temaga ühendust: nimetame, millised read on valesti arveldatud, ja esitame korratava arvutuse — väljastaja poole pöördub klient ise.