Tasaarvestuse välistamine lepingus

Enammakse võib olla leitud, arvudega kinnitatud ja ikkagi mitte kasutatav nii, nagu oleks loomulik — arvates selle maha sama vedaja järgmisest arvest. Seda teeb üksainus lepingutingimus.

Mida tingimus teeb rahavooga

Tasaarvestuse välistamine tähendab, et maksta tuleb arve kogusumma ja pretensioon esitada eraldi. Raha läheb välja praegu ja tuleb tagasi — kui tuleb — hiljem ja pärast eraldi menetlust.

Vahe ei ole üksnes raamatupidamislik. Kuni summa on teie käes, on läbirääkimispositsioon üks; kui see on juba makstud, teine. Seepärast on see tingimus sageli olulisem kui tariif, mille üle tegelikult läbi räägiti.

Kolm vastust, mitte kaks

Lepingu lugemine annab ühe kolmest tulemusest: tasaarvestus on selgelt lubatud, selgelt välistatud või sellest ei räägita üldse. Kolmas ei ole sama mis teine, ja aruandes näidataksegi seda nii — „ei ole kindlaks tehtud“, mitte „välistatud“.

See ei ole vormitäide. Kui tingimust ei ole, annab vastuse kohaldatav õigus ja asjaolud, ning see on küsimus teie juristile. Kui näitaksime sellist juhtumit „välistatuna“, võtaksime ära võimaluse, mida leping ära ei võtnud.

Millal tekib küsimus tingimuse enda kohta

Kui tingimus mitte ainult piirab tasaarvestust, vaid puudutab ka viivist, tekib aruandes küsimus direktiivi 2011/7 artikli 7 kohta — kas tingimus on ilmselgelt ebaõiglane ja kas see on kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt täidetav. See on küsimus juristile, esitatud sõnasõnalise tsitaadiga; tingimuse kehtivust meie ei hinda.

Millist sõnastust küsida

Kui lepingut uuesti läbi räägitakse, piisab ühest lausest:

Kliendil on õigus tasaarvestada põhjendatud arvetega seotud nõuded maksmisele kuuluvate summadega.