Millal ei ole vastutuse piirmäära tõstmisel mõtet
Veokonventsioonid kehtestavad vastutuse piirmäärad kilogrammi, mitte saadetise kohta. Sellest järeldub arvutus, mida tehakse harva ja mis mõne veose puhul sulgeb kogu deklareeritud väärtuse teema.
Piirmäärad
Maanteeveol kehtestab CMR-konventsioon 8,33 SDR kaotsiläinud veose kilogrammi kohta. SDR on Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühik, mille kurss muutub iga päev; praktikas on 8,33 SDR umbes kümme eurot.
Sõna „umbes“ ei ole siin ettevaatlikkus kursi kõikumise pärast. CMR-konventsiooni artikli 23 lõige 7 ütleb, et summa arvestatakse ümber kohtuotsuse päeval või poolte kokkulepitud päeval, mitte saadetise või arve päeval; raudteel osutab CIM-i artikli 37 lõige 1 hüvitise maksmise päevale ja kohale. Seega on eurodes väljendatud piirmäär alati orientiir, mitte summa, mis tegelikult rakenduks.
Lennuveol on Montréali konventsiooni piirmäär tunduvalt kõrgem — seda vaadatakse perioodiliselt üle, mistõttu kehtivat väärtust tuleb kontrollida kehtivast tekstist.
Mereveol kehtestavad Haagi–Visby reeglid 666,67 SDR pakendiühiku kohta või 2 SDR kilogrammi kohta, neist suurema. See on umbes paar eurot kilogrammi kohta — tublisti madalam kui maanteel.
Arvutus
Võtke kauba väärtus ja brutokaal samast saadetisest. Jagage.
Kui saate näiteks 1,80 EUR/kg, maanteepiirmäär on aga umbes 10 EUR/kg, siis teie veose puhul ei rakendu vastutuse piirmäär kunagi. Vedaja, kui ta on vastutav, hüvitab kogu kahju ega jõua piirmäärale lähedalegi.
Seega ei saa piirmäära tõstmine mingit mõju avaldada, ja tasu selle eest on kulu ilma funktsioonita.
Miks tuleb jagada, mitte võrrelda kogusummasid
Siin on viga, mida on lihtne teha.
Intuitiivne on võrrelda kogupiirmäära koguväärtusega: kakskümmend tonni × kümme eurot on 200 000 EUR piirmäär, veos on aga väärt 36 000 EUR, järelikult on piirmäär suurem.
Selline arvutus annab õige vastuse ainult täieliku kaotsimineku korral. Kuid piirmäära kohaldatakse kaotsiläinud veose kaalule: kui kahjustatud on sada kilogrammi, on piirmäär nende saja kilogrammi kohta umbes tuhat eurot. Kui need sada kilogrammi olid väärt viis tuhat, siis piirmäär rakendub — kuigi kogusummad näitasid muud.
Seetõttu on õige võrdlus alati väärtus kilogrammi kohta piirmäära vastu kilogrammi kohta. See ei sõltu sellest, milline osa veosest kannatab.
Kellele see on oluline
Rasketele ja odavatele veostele, mida veetakse maanteel: ehitusmaterjalidele, puidule, metallile, pakenditele, väetistele, teradele.
Ja merel peaaegu üldse mitte: seal on piirmäär madal, mistõttu see võib rakenduda ka odava veose puhul, ja deklareeritud väärtuse tasul on tegelik funktsioon.
Mida see arvutus ei ütle
See ei ütle, kas teil on veosekindlustust vaja. See on täiesti eraldi küsimus: kindlustus maksab ka juhtudel, mil vedaja ei vastuta, mistõttu madal väärtuse ja kaalu suhe katte vajalikkust ei kummuta.
See ütleb ainult ühte: just selle veose puhul ei saa vastutuse piirmäära tõstmine mõju avaldada. Kas on vaja muud kaitset ja millist — küsimus teie kindlustusmaaklerile.
Ja veel üks erand, mis on praktikas oluline: see arvutus kehtib deklareeritud väärtuse tasu, mitte erilise huvi kohta kättetoimetamise vastu (CMR art 26, CIM art 35). Viimane hõlmab ka hilinemist ja konventsiooni kilogrammipõhine piirmäär seda ei piira, mistõttu ei ole seda millegagi võrrelda.