„Meie tariif ei olnud selline“: miks on oluline, milline versioon kehtis

Tüüpiline pööre vaidluses näeb välja nii. Esitate pretensiooni, tuginedes tariifile. Teine pool vastab, et tol ajavahemikul kehtis teine redaktsioon. Ja vestlus jääb seisma, sest mõlemad pooled tuginevad dokumendile, mille versioonid ei kattu.

Miks nii juhtub

Tariifid muutuvad sagedamini, kui arvatakse. Terminalide tariife vaadatakse üle aastatsüklitena, vedajate lisatasusid kvartalite kaupa, ning mõned määrad, näiteks kütuseaktsiisi tagastamise määrad, võivad muutuda iga paari kuu tagant ja olla ajutiselt peatatud.

Möödunud perioodi puudutav vaidlus toimub siis, kui kehtiv redaktsioon on juba teine. Veebileht näitab aga uusimat versiooni, mitte seda, mis tol ajal kehtis.

Mida tuleb talletada

Nelja asja iga reegli kohta, millele tuginete.

Väärtus — määra, tähtaja või tingimuse enda.

Kehtivusaeg — mis ajast ja mis ajani seda redaktsiooni kohaldatakse.

Allikas — kus see on avaldatud, koos täpse viitega.

Talletamise hetk — millal te selle üles kirjutasite, ja soovitatavalt töötlemata koopia sellest lehest või dokumendist.

Neljas punkt on see, mida peaaegu keegi ei tee, ja just see lahendab vaidluse. Kuupäevaga koopia näitab, mis oli tol ajal avaldatud, sõltumata sellest, mida täna kuvatakse.

Praktiline tagajärg

Kui teete auditi ise, tasub tariifi koopia salvestada sel päeval, kui te seda kasutate, mitte siis, kui vaidlus tekib. Hiljem ei ole seda enam võimalik teha.

Kui ostate auditi sisse, tasub küsida, kas aruandes märgitakse tariifi versioon ja selle talletamise kuupäev. Aruanne, kus seisab üksnes „tariifi kohaselt“, vaidluses ei aita.

Mida see veel annab

Korratavuse. Kui kõik lähteandmed ja reeglid on talletatud, saab arvutuse üle teha igaüks — teie raamatupidaja, audiitor või teine pool ise.

Arvutus, mida keegi ei saa üle teha, on vaidluses üksnes arvamus.